Hambaraviga seotud müüdid raseduse ja imetamise ajal

Hambaarst, Suukooli koordinaator Liina Viksi

Hambaravi raseduse ajal tekitab tihti beebiootel naises ebakindlust ja hirmu. Hambaarst ja Suukooli koordinaator Liina Viksi kummutab neli levinud müüti, mis on seotud hammaste tervise ja hambaraviga raseduse ja imetamise ajal.

MÜÜT: „LAPSED VÕTSID MU HAMBAD!“

Raseduse ajal toimuvad naise kehas ja elustiilis muutused, millega tuleb arvestada, kuid nii äärmuslik „süüdistus“ õigustatud ei ole.

Paljud rasedad on kimpus iiveldustunde ja oksendamisega. Sage väikeste toidukoguste söömine võib aidata vähendada iiveldust, kuid hammastele mõjub see kahjulikult. Hambad vajavad toidukordade vahel 3-tunniseid puhkepause! Söömine nõrgestab hambaid ning puhkepausi ajal saavad hambad oma tugevuse taastada. Pidev näksimine soodustab hambaaukude teket. Kui halba enesetunnet muud moodi leevendada pole võimalik, näksi äärmisel vajadusel seemneid, pähkleid, juustu, värskeid köögivilju – need on madala suhkrusisaldusega.

Vahetult pärast oksendamist ei tohi hambaid pesta – loputa suud lihtsalt veega ja näri ksülitooliga närimiskummi! Hape muudab hambapinna nõrgaks ning kohe harjama hakates kulutame hambaemaili liialt. Seepärast oota hambapesuga vähemalt 30 minutit. Sama pikka vahet pea ka pärast toidukorda, kui soovid hambaid pesta.

Hormonaalsete muutuste tõttu on raseduse ajal suurem risk igemepõletiku tekkeks, kuna igemed võivad tursuda ja muutuda kohevamaks. Kui märkad veritsust, tunned valu või halba hingeõhku, pöördu kindlasti hambaarsti poole. Ravimata igemepõletik põhjustab haigust nimega parodondiit, mis kahjustab hammast suus kinni hoidvaid kudesid ning suureneb oht hammaste kaotuseks. Lisaks on oht loote väikeseks kaaluks ja enneaegseks sünnituseks.

Kui laps on juba sündinud, võtab uue elukorraldusega harjumine aega. Tihti muutuvad ka ema toitumisharjumused, kuna suur osa ajast kulub beebile ja iseennast jäetakse tagaplaanile. Kui pole aega korralikult süüa, haaratakse kergemini magusa järele, mis mõjub suutervisele kahjulikult. Lisaks võib unarusse jääda hambapesu, kui õhtul koos beebiga märkamatult unne vajutakse.

Just need on põhjused, miks paljud naised põevad raseduse ning imetamise ajal suu- ja hambahaiguseid, mis võivad põhjustada ka hammaste kaotust.

MÜÜT: RASEDUSE AJAL EI TOHI HAMBAID RAVIDA

Kõige parem on hambad ravida enne raseduse planeerimist. Kui aga hambaravi on vajalik raseduse ajal, on seda kõige turvalisem teha II trimestril, kui oksendamine ei ole tavaliselt enam probleemiks ja kõht ei ole veel liiga suur (suure kõhuga võib rase end hambaravitoolis ebamugavalt tunda).

Vajadusel teostatakse ravi ka I ja III trimestril, kuna ravimata põletikulised protsessid suus on tervisele ja ka sündimata lapsele ohtlikud. Samuti mõjutab hambavalu ema üldist enesetunnet ja stressitaset.

Protseduurid, mis ei ole aegkriitilised, võiks teostada pärast lapse sündi (näiteks esteetilised protseduurid, kaebusteta tarkusehammaste eemaldamised, implantaatide asetamised).

Kindlasti informeeri hambaarsti enne ravitöö algust beebiootusest, et ta oskaks protseduure tehes sellega arvestada.

MÜÜT: RASEDUSE JA IMETAMISE AJAL EI TOHI TUIMASTUSSÜSTI TEHA

Kui varasemalt on sinu hambaid ravitud tuimastuse all, võib seda teha ka raseduse ajal, kuna tuimastuslahus ei läbi platsentaarbarjääri ja pole tõestatud, et see lapsele kuidagi halvasti mõjuks.

I trimestril soovitatakse tuimastust vältida juhul, kui on kõrge raseduse katkemise oht ning III trimestril juhul, kui on suurenenud risk enneaegseks sünnituseks.

Ka imetamise ajal on tuimastuse tegemine lubatud. Ainult rinnapiimatoidul olevate laste puhul on soovitatud esimene visiidijärgne piim välja pumbata ja lapsele mitte anda.

MÜÜT: RÖNTGENPILDI TEGEMINE RASEDUSE AJAL ON KEELATUD

Kui ravi jaoks on vaja teha röntgenpilti, siis tehakse seda ka rasedatele. Kaasaegse röntgenaparaadiga on ühe väikese pildi tegemisel saadav röntgenkiirgus väiksem kui kiirgus, mille saame igapäevaselt maapinnast või ühelt lennureisilt. Pildi tegemise ajal saab kõhtu kaitsta kaitsepõllega.

Suutervisega seotud küsimustele leiate vastuseid veebilehelt www.suukool.ee. Muu hulgas on seal infot selle kohta, millal ja kuidas tuleb beebi hammaste eest hoolt kanda ning millal on õige aeg lapsega esimest korda hambaarsti juurde minna.

Suukooli projekti rahastab Tervisekassa.