Gestatsioondiabeet ehk rasedusaegne suhkruhaigus

Artikli koostas Maret Voites, ämmaemand
Unsplash / Caju Gomes

Unsplash / Caju Gomes

Selleks, et rasedus kulgeks turvaliselt ning toetamaks kõhubeebi kasvamist, tehakse raseduse jooksul mitmeid erinevaid analüüse ja uuringuid. Üks haigus, mille esinemist uuritakse on gestatsioondiabeet (ingl k. gestational diabetes mellitus).

Gestatsioondiabeet (GDM) on raseduse ajal tekkinud või diagnoositud süsivesikute ainevahetuse häire, mida on enamasti võimalik elustiili ja toitumisharjumuste muutmisega leevendada. Eestis diagnoositi 2017. aastal GDMi 6,8%-l rasedatest.

Raseduse ajal toodab platsenta hormoone, mis põhjustavad rakkude vähenenud tundlikkust insuliinile ning tõuseb raseda veresuhkru tase. Kahjuks ei ole sellel haigusel väliselt nähtavaid sümptomeid ja naine enamasti ise oma veresuhkru taset ei tunneta. Et rasedusdiabeedile varakult jälile saada, määratakse rasedusega arvele minnes kõigil rasedatel tühja kõhu ehk paastu veresuhkru väärtused. Lisaks hinnatakse iga naise individuaalseid riskitegureid ning nende ilmnemisel saadetakse naine glükoosi tolerantsuse testile (GTT) (vt.allpool).

Kuigi haigus esineb vaid raseduse ajal ja taandub pärast sünnitust, on naised, kellel on esinenud GDM, hilisemas elus ohustatud 1. või 2. tüüpi diabeedi tekkest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rasedatele, kellel GDM avaldub enne 20. rasedusnädalat – sageli on siis tegemist juba raseduseelse diabeediga, mis kulges varjatult ja avaldus raseduse ajal.

GDMi diagnoosimisega tegeletakse aktiivselt, sest tähelepanuta jäänud ja ravimata seisund võib mõjutada raseduse kulgu, põhjustada loote suurt sünnikaalu ning seetõttu muuta sünnituse keerulisemaks. Samuti võib beebil olla sünnitusjärgselt raske kohaneda, tal võib esineda ainevahetushäireid ning ta võib vajada jälgimist ja ravi. Samuti võib ravimata GDM põhjustada lapse hilisemat ülekaalulisust ning soodumust süsivesikute ainevahetuse häirete tekkeks (ülekaal, rasvumine, II tüüpi diabeet). Õige toitumise ja stabiilse, normis oleva veresuhkruga on võimalik neid riske ära hoida.

Kes on gestatsioondiabeedist ohustatud?

Kõrge risk gestatsioondiabeedi esinemiseks on, kui esinevad järgmised faktorid:

  • Ülekaalulisus (raseduseelne KMI 30kg/m² või rohkem)
  • Gestatsioondiabeet eelneva(te) rasedus(te) ajal (tõenäosus kordumiseks on 50%)
  • Diabeet esimese astme sugulastel (ema, isa, õde, vend)
  • Anamneesis suurekaaluline vastsündinu (sünnikaal üle 4500g)
  • Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)

Kõrge riski rühma kuuluvatele rasedatele tehakse glükoosi tolerantsuse test (GTT) raseduse I trimestril (8.-16.rasedusnädalal).

24.-28.rasedusnädalal tehakse GTT rasedatele, kellel on/oli:

  • Ülekaal (raseduseelne KMI 25-30 kg/m²)
  • Glükosuuria ehk suhkru esinemine uriinis käesoleva raseduse ajal
  • Polühüdramnion ehk normist rohkem lootevett käesoleva raseduse ajal
  • Loote oletatav kaal ultrahelis enam kui 2 nädalat suurem gestatsiooniajale vastavast
  • Raseda suur kaaluiive (enam kui 3 kg kuus)
  • Lisaks korratakse testi neil kõrge riskigrupi naistel, kelle esimene test oli normis.

Kuidas tehakse glükoositolerantsuse testi?

Testi tegemiseks peab alates eelmisest õhtust (20.00) olema söömata ja joomata kuni testi lõpuni. Tasub uurida enne testi, kas on vaja enne testile minemist osta apteegist kaasa glükoosilahus (saadaval erinevate maitsetega) või saab glükoosilahuse haigla poolt. Hommikul u kl 8.00 määratakse veeniverest paastujärgne ehk tühja kõhu veresuhkur, seejärel on vaja juua 75 g glükoosilahust. Vedelik tuleb ära juua 3−5 minuti jooksul. Veresuhkur määratakse uuesti veeniverest 1 tund ja 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist. Testi vältel ei tohi süüa ega juua, soovitav on rahulikult istuda või lamada. Testi läbiviimine võtab aega 3–4 tundi, seega tasub kaasa võtta lugemist või midagi, millega aega veeta.

Testi tulemused on korras, kui:

  • Tühja kõhu veresuhkur on: alla 5,1 mmol/l
  • 1 tund pärast koormust: alla 10,0 mmol/l
  • 2 tundi pärast koormust: alla 8,5 mmol/l

Kui üks väärtus on üle normi, siis diagnoositakse gestatsioondiabeet. Kui esimene, tühja kõhu veresuhkur on 7,0 mmol/l või kõrgem, siis võib GTT ära jätta, sest tegemist on väljakujunenud diabeediga. 

Milline on gestatsioondiabeedi ravi?

Gestatsioondiabeedi diagnoosimisel suunatakse rase diabeediõe või diabeedile spetsialiseerunud ämmaemanda nõustamisele, kus rasedat nõustatakse, tutvustatakse ravidieedi aluseid ja antakse koju kaasa glükomeeter (veresuhkrusisalduse mõõtmise seade).

GDMi raviks kasutatakse dieetravi. Dieetravi eesmärgiks on saavutada normaalne veresuhkrusisaldus, normaalne kaalutõus raseduse jooksul ja loote heaolu.

Mõnikord ei saavutata vaatamata toitumise jälgimisele normaalset vere suhkrusisaldust. Sel juhul lisatakse raviskeemi ravimid. Sulle vajaliku raviskeemi määrab endokrinoloog ja süstima õpetab diabeediõde.

Gestatsioondiabeet taandub pärast sünnitust

3 kuud pärast sünnitust pöördu oma perearsti vastuvõtule ja teavita teda raseduse ajal põetud GDMist. Edaspidi on soovitatav üks kord aastas veresuhkru väärtust perearsti juures kontrollida. Põetud GDM jätab eluaegse riski haigestuda diabeeti, seetõttu on oluline jätkata tervislikku toitumist ja aktiivset elustiili.

Soovitused, kuidas saad gestatsioondiabeedi diagnoosile vaatamata rasedust nautida:

  • Toitu tervislikult, mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Toiduainete valiku aluseks on neli põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadusele ja mitmekesisus. Süsivesikud peavad andma ligi poole päevasest toiduenergiast, valgud viiendiku ja rasvad kolmandiku vajalikust toiduenergiast.
  • Söö regulaarselt. Päevane toidukordade arv jaga kolmeks põhisöögikorraks ja paariks vahepalaks. Sööma peaks iga päev võimalikult samadel kellaaegadel. Vältida tuleks pikast toiduvahest tingitud ülesöömist. Tervislikuks vahepalaks sobivad nt. puu- ja köögiviljad, pähklid-seemned, jogurt.
  • Janu kustutamiseks sobib kõige paremini vesi. Ettevaatlik peab olema mahlade, gaseeritud karastusjookide ja magustatud veega (near water) – neis on märkamatult palju lisaenergiat ja süsivesikuid. Kohvi ja tee joomisel vähenda magustajate (suhkur, mesi) tarbimist.
  • Võta regulaarselt D-vitamiini – uuringud on leidnud seose madala D-vitamiini taseme ning GDMi esinemise osas. Seega kvaliteetne D-vitamiini preparaat ning värskes õhus päikese käes viibimine aitavad hoida sinu D-vitamiini taset normis.
  • Pea toitumispäevikut. See aitab välja tuua toiduvalikud ja toitumisharjumused. Kirja panduna on hea tagantjärgi vaadata, kui mingi toidugrupp domineerib liigselt menüüs ja milliseid valikuid on soovitatav piirata.
  • Pea nõu oma gestatsioondiabeedi ämmaemanda või diabeediõega, et saada toitumisalaseid soovitusi ja koos välja töötada individuaalse toitumisplaani.
  • Mõõda veresuhkrut. GDM nõustamisel antakse sulle glükomeeter ja õpetatakse sellega mõõtma veresuhkrut ja tulemusi tõlgendama.
  • Ole aktiivne. Tegele mõõdukalt füüsilise tegevusega – igapäevane jalutuskäik vähemalt 30 minutit, ujumine, vesivõimlemine, rasedate jooga või rasedate võimlemine tagab hea enesetunde. Enne rasedust regulaarselt treeninud rasedad võivad jätkata harjumuspärasel viisil. Raseduse ajal tasub vältida tegevusi, millega kaasneb suur kukkumise ja põrutuste risk, samuti vältida kontaktspordialasid ja sukeldumist.
  • Hoia rasedusaegne kaalutõus kontrolli all. Toiduga peab tagama enda ja loote elutegevuseks vajaliku energia ja toitained, kuid vastupidiselt levinud arvamusele ei pea sööma kahe eest.
  • Kui tunned muret või emotsionaalset väsimust, jaga oma tundeid oma partneri või ämmaemandaga. Vajadusel pöördu raseduskriisi nõustaja poole.
  • Luba endale midagi head – kui igapäevane toitumine ja veresuhkru väärtused on korras, võid vahel lubada ka maiustamist!

Artikli koostamisel kasutatud materjalid: