Ema vanemahüvitis ja emapuhkus

Artikli on koostanud Maret Voites

Eesti perehüvitiste süsteem on maailmas üks parimaid, kuid paraku süsteem aeg-ajalt muutub ning see tekitab segadust, kuhu pöörduda ja mida hüvitise saamiseks tegema peaks. Oleme koondanud siia artiklisse hetkel kehtiva info ning püüame teavet hoida võimalikult ajakohasena.

Spetsiifiliste küsimuste korral soovitame otsida infot Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kodulehelt või veel parem, helistada Sotsiaalkindlustusameti infotelefonile (+372) 612 1360.

NB!  Õigus ema vanemahüvitisele ja teistele perehüvitistele tekib ainult juhul, kui pere elab Eestis. Kui teie perel on elukoht ka mõnes teises riigis, peab pere viibima Eestis vähemalt 183 päeva aastas, et saada Eesti perehüvitisi.

*****

Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste korraldus: iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele. Perehüvitiste saamise õigus kaasneb nii lapse sünni kui muul viisil perre tulemisega, näiteks lapsendamisega ning lapse hooldamise või eestkostele võtmisega.

Siin artiklis räägime põhjalikult ema vanemahüvitisest ja emapuhkusest ning kuidas seda peaks taotlema.

On hea teada, et kõigil tulevastel emadel on õigus saada ema vanemahüvitist!

• Makstakse ainult lapse emale
• Töötavale emale kuni 100 päeva (70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast sündi)
• Mittetöötavale emale kuni 30 päeva peale lapse sündi
• Hüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel
• Hüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasusid sa aasta jooksul enne raseduse algust
• Vähemalt 820 eurot kuus bruto
• Ülemmäära ei ole (kui eeldatav sünnitähtaeg on kuni 31.12.2025)
• Alates 01.01.2026 on ema vanemahüvitise ülemmäär 3788,30 eurot kuus (bruto)
• Kaasneb ravikindlustus alates lapse sünnist
• Tulumaksuga maksustatav
• Väljamakse 8. kuupäeval eelmise kuu eest

Töötaval emal on õigus saada ema vanemahüvitist enne lapse sündi. Selleks peab tal vanemahüvitise perioodi algul olema kehtiv tööleping või avaliku teenistuse leping. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus. NB! Töötava ema all peetakse silmas enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel on õigus ravikindlustuse seaduse alusel töövõimetushüvitisele – seetõttu tekib tal õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele.

Emal, kes ei tööta, tekib ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist. Mittetöötava ema all on mõeldud ema, kellel ei olnud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhet ja seetõttu ei ole õigust töövõimetushüvitisele – temal on ema vanemahüvitise õigus alates lapse sünnist.

Kuidas saab ema vanemahüvitist?

Ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse asjus edastab emadele pakkumusi Sotsiaalkindlustusamet (SKA). SKA saadab ema e-postile teavituse, et nende kodulehel olevasse iseteenindusesse on tulnud pakkumus. NB! Veendu, et SKA iseteeninduses on olemas su kehtiv e-posti aadress.

Töötava ema puhul saab SKA info lapse eeldatava sünnitähtaja kohta sinu ämmaemandalt või arstilt. SKA teeb kindlaks, kas emal on õigus emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele juba enne lapse eeldatavat sünnitähtaega või alates lapse sünnist, olenevalt sellest, kas ema töötab või mitte.  80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega saadab SKA töötavale emale vanemahüvitise pakkumuse. Ema ise ei pea lapse oletatavat sünnikuupäeva kuhugi märkima ega teavitama. Küll aga tasub tähele panna, et kui 80 päeva enne tähtaega ei ole pakkumust tulnud, siis võiks paluda oma ämmaemandal või arstil kontrollida, kas sünnituse tähtaeg on ikka SKA-le ära saadetud.

Mittetöötav ema saab koos perehüvitiste pakkumusega vanemahüvitise pakkumuse. Pakkumuse saab siis, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud.

Mida teha, kui saad SKA-lt ema vanemahüvitise pakkumuse?

Töötav ema saab ema vanemahüvitise pakkumuse e-kirja teel 80 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Ema saab ema vanemahüvitise kinnitada või sellest loobuda. Töötav ema saab planeerida ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse alguskuupäeva. Töötav ema saab pärast lapse sündi teise perehüvitise pakkumuse, kus on ka teised perehüvitiste liigid, millele emal õigus on.

Mittetöötavale emale saadetakse pärast lapse sündi – ja sünni registreerimist rahvastikuregistris – pakkumuse, kus on esitatud nii vanemahüvitis kui ka teised perehüvitised, millele emal õigus on.

Kuidas ema vanemahüvitist arvutatakse?

Töötava ema vanemahüvitis arvutatakse lapse eeldatava sünnitähtaja järgi.

Mittetöötava ema vanemahüvitis arvutatakse lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi. Nii arvutatakse ka isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis. Ema vanemahüvitise arvutamise aluseks on 12-kuuline ajavahemik (referentsperiood), mis algab 21 kuud ja lõpeb 9 kuud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega või lapse sündi –  teisisõnu raseduse algusele eelnevad 12 täiskuud. Sel ajal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel arvutatakse hüvitise kuumäär. Päevamäära arvutamiseks jagatakse kuumäär 30-ga. Ema vanemahüvitise suurus sõltubki kalendrikuu päevade arvust ehk päevamäärast. Seega ei ole ema vanemahüvitise suurus igal kuul sama, vaid oleneb sellest, mitu päeva konkreetses kalendrikuus on.

Näide 1: töötav ema, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on 01.07.2025.a. Ema vanemahüvitise referentsperiood on 2023.a. oktoober kuni 2024.a. september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2024.a. oktoobrist 2025.a. juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.

Näide 2: mittetöötav ema, kelle lapse sünnitähtaeg on 01.07.2025.a. Ema vanemahüvitise referentsperiood on 2023.a. oktoober kuni 2024.a. september ehk 12 kalendrikuud. Periood 2024.a. oktoobrist 2025.a. juunini ehk üheksa kalendrikuud jääb arvestusest välja.

Kui emal referentsperioodi 12 kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, määratakse ema vanemahüvitis vanemahüvitise määras, mis 2025. aastal on 820 eurot kuus, päevamäär 27,33 eurot. Kui ema referentsperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli võrdne töötasu alammääraga või sellest väiksem, makstakse ema vanemahüvitist töötasu alammääras, mis 2025. aastal on 886 eurot kuus, päevamäär 29,53 eurot.

NB! Kuna 2025. aastal ema vanemahüvitisel maksimaalset määra ei ole, võetakse aluseks ema tegelik sotsiaalmaksuga maksustatud tulu referentsperioodil. Kui lapse eeldatav sünnitähtaeg on alates 01.01.2026, siis ema vanemahüvitise maksimaalne määr on 3788,30 eurot kuus (bruto).

Millal ja kuidas ema vanemahüvitis määratakse?

Kui ema on oma vanemahüvitise pakkumuse kinnitanud, määrab SKA talle ema vanemahüvitise. Ema saab otsusega tutvuda SKA iseteeninduses.

Millal ema vanemahüvitist makstakse?

Ema vanemahüvitist makstakse sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa. Seega makstakse ema vanemahüvitist möödunud kuu eest järgmise kuu 8. kuupäeval. Kui 8. kuupäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, makstakse vanemahüvitis välja sellele eelneval viimasel tööpäeval. Näiteks kui 8. kuupäev on pühapäev, makstakse hüvitis välja 6. kuupäev ehk reedel.

Näide. Emal on ema vanemahüvitise õigus 100 järjestikust kalendripäeva alates 10. veebruarist 2025 kuni 20. maini 2025. Hüvitist makstakse emale nelja väljamaksena iga kuu eest eraldi järgmisel kuul:

• 10.–28. veebruari eest makstakse hüvitist 7. märtsil, sest 8. kuupäev langeb nädalavahetusele, seega makstakse hüvitist 8. kuupäevale eelnenud viimasel tööpäeval.
• 1.–31. märtsi eest makstakse hüvitist 8. aprillil.
• 1.–30. aprilli eest makstakse hüvitist 8. mail.
• 1.–20. mai eest makstakse hüvitist 6. juunil, sest 8. kuupäev langeb nädalavahetusele. 

Kas ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav?

Jah, ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ja sellelt on õigus kasutada tulumaksuvabastust. Tulumaksuvabastuse soovist saab sotsiaalkindlustusametit teavitada ema vanemahüvitise pakkumust kinnitades või soovi korral hiljem iseteeninduses. Vanemahüvitise tulumaksuvabastus ei ole automaatne. Avaldus hakkab kehtima esitamisele järgnevast kuust.

Lisaks ema vanemahüvitisele saadab pärast lapse sündi ja rahvastikuregistris sünni registreerimist SKA lapse vanematele perehüvitise pakkumuse perehüvitise liikidega, millele vanematel lapse eest õigus on. Perehüvitise pakkumusel on just sellele vanemale ettenähtud perehüvitised, milleks võivad olla:

• ema vanemahüvitis
• isa vanemahüvitis
• jagatav vanemahüvitis
• sünnitoetus
• lapsetoetus
• üksikvanema lapse toetus
• lasterikka pere toetus
• kogumispensioni täiendavad sissemaksed
• jt perehüvitised

Nendest juba järgmistes artiklites! Kui ei jõua oodata, siis vaata: www.sotsiaalkindlustusamet.ee või www.eesti.ee