Eesti lapsevanemad ei karda vaktsineerimata jätmist mitmel põhjusel

tüüfus

Ebakindlad, põhjendamatut turvalisust tundvad ja mugavad, sellistena kirjeldab Tartut külastanud maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ametnik Melanie Marti vanemaid, kes on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida või kahtlevad selle vajalikkuses.

Eesti lapsevanemaid iseloomustab Marti sõnul eelkõige see, et neil puudub hirm vaktsiinidega ennetavate haiguste ees. Suure tõenäosusega on see tingitud sellest, et riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid haigusi Eestis enam ei esine või esineb neid väga harva. “Kuna selliste haiguste tegelik olemus hakkab ununema, võivad inimesed hakata alahindama vaktsineerimisest saadavat kasu,” lisas Tartu ülikooli peremeditsiini kliiniku vanemteadur Marje Oona.

Ent kui vaktsineerimata inimeste hulk oluliselt suureneb on oht, et levima hakkavad taas haiguspuhangud, mis praeguseks täielikult või peaaegu kontrolli alla on saadud. Põhjus on lihtne: vaktsineerimata inimese organismis ei ole antikehasid, mis oleksid haigustekitajaga kokku puutudes kohe valmis nendega võitlusse asuma. Nii on vaktsineerimata organismis haigustekitavatel mikroorganismidel oluliselt paremad võimalused hulgaliselt paljuneda ja levida sealt edasi järgmistele inimestele kui vaktsineeritud organismis.

Kuigi WHO ametnik tunnustab Eesti elanike head vaktsiiniga hõlmatust, on nii Eestis kui mujal maailmas järjest enam inimesi, kes loobuvad nii enda kui oma laste vaktsineerimisest. WHO uuringud näitavad, et selline otsus sünnib väga mitmetel asjaoludel ning põhjused on kogukonniti erinevad.

Marti toob näiteks Bulgaaria romad, kes on hulgaliselt vaktsiinidest loobunud sellepärast, et nad on tundnud, et neid koheldakse arsti juures halvasti. Samas on Aafrikas probleemiks vaktsiini kättesaamatus ja Saksamaal sageli tülikas toimingute jada: arst kirjutab retsepti, millega tuleb minna apteeki ja seejärel suunduda saadud vaktsiiniga tagasi arsti juurde, kes aitab seda õigesti süstida.

Marti rõhutas, et haiguspuhangute vältimiseks on vaktsineerimine oluline, ja eriti laste vaktsineerimine. Vaktsiinist keelduvate või selle vajalikkuses kahtlevate vanematega suheldes, soovitas ta Tartus toimunud vaktsineerimise konverentsil Eesti tervishoiutöötajatel esmalt välja selgitada, mis on vaktsiinivastaste käitumiste ja hinnangute põhjused.

Ka Marje Oona usub, et arstidel ja õdedel ei ole mõistlik sellistes olukordades pidada patsiendile faktidest ja numbritest pungil loengut. Selle asemel soovitab ta neid nõustada motiveeriva intervjueerimise kaudu, mille juures on väga oluline inimeste murede ära kuulamine ja oskuslik peegeldamine.

Artikkel pärineb novaator.err.ee
Toimetanud perekool.ee