Pikaajaline imetamine

Aet M. Leberecht, RM, MSc
Foto: Pexels / Helena Lopes

Foto: Pexels / Helena Lopes

Imetamine on optimaalne imikute toitmisviis, mis vähendab haiguste levimust laste ja emade seas ning vähendab sellega seotud kulusid, seda nii imetamise ajal kui ka pikas perspektiivis inimese eluaja jooksul.

Kasulik lapsele

Rinnapiim sisaldab erinevaid antimikroobseid ja bioaktiivseid aineid ning toitaineid, mis soodustavad imikute tervist ja ellujäämist ning, mille kasu kestab terve elu. Rinnapiim on ilmselgelt hädavajalik haigetele ja enneaegsetele lastele, kuid ka tervete imikute puhul on imetamist seostatud erinevate haiguste riski vähenemisega nagu erinevad hingamisteede haigused, seedetrakti infektsioonid, äge keskkõrvapõletik, 1. ja 2. tüüpi diabeet. Imetamine soodustab imemisrefleksi tulemusena kolju ja lõualuu arengut, vähendab toiduallergia ja heinapalaviku tekke riski ning samuti väheneb hilisemas elus risk haigestuda hüpertensiooni, südamehaigustesse ja väheneb risk rasvumisele.

Samuti on tõendeid selle kohta, et imetamine annab paremaid tulemusi imikute tervisele üldiselt, toetab laste kõrgemat intelligentsust ja paremaid kognitiivseid võimeid. On leitud, et 24-kuuline või kauem kestev imetamine on seotud parema vaimse tervise ja närvisüsteem arenguga. Lisaks eelmainitud lõualuu ja sellest tulenevalt korrektse hambumusele arenemise toetamisele on imetamisel ja imetamise kestusel on suur mõju ka kaariese esinemisel. Statistiliselt esineb kõige vähem kaariest lastel, kes on saanud rinnast piima kauem kui 12 kuud.

Kasulik emale

Imetamine vähendab emade südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi diabeedi, hüpertensiooni ja hüperlipideemia levimust ning väheneb munasarja- ja menopausieelse rinnavähi risk. On leitud, et pikaajaline imetamine, kauem kui 10 kuud, kaitseb hilisemas elus osteoporootiliste luumurdude eest, soodustades luuümbrise apositsiooni, mis lisab luustikule rohkem luumassi ja suurendab oluliselt pikkade luude jäikust ja tugevust.

Rinnaga toitmine on kaitsvaks teguriks sünnitusjärgsete meeleolumuutuste korral. Nii mõnelgi laktatsiooniga seotud hormoonil võib olla vaimset tervist kaitsvat toimet. Ehk siis, imetamine vähendab stessi, ärevust ja depressiooni. Kuigi tegelikult võib öelda, et seos rinnaga toitmise ja sünnitusjärgse depressiooni vahel on kahesuunaline – rinnaga toitmata jätmine võib suurendada sünnitusjärgse depressiooni riski, kuid samas võib sünnitusjärgne depressioon põhjustada varase rinnaga toitmise lõpetamise.

Imetamise edendamine

 Imetamist mõjutavad mitmed tegurid.

Mõned rinnaga toitmise kestust mõjutava tegurid on:

  • Ema suhtumine ja sisemine motivatsioon
  • Ema haridustase
  • Kultuuriline ja sotsiaalne keskkond
  • Valitsuse poliitika
  • Magamisharjumused, nagu voodi jagamine ja öine imetamine
  • Teave tervishoiutöötajatelt
  • Isa suhtumine ja kaasatus lapse kasvatamisse
  • Isa haridustase ja varasem kokkupuude imetamisega
  • Imetamise tugivõimalused, kaaslaste tugi, imetamise nõustamine

Naise sisemine motivatsioon määrab, kas ta valib rinnaga toitmise, kui püsiv ta on ja kuidas ta emotsionaalselt reageerib imetamise raskustele. Imetamise motivatsiooni mõjutavad põhiliselt isiklik varasem rinnaga toitmise kogemus, kaudne kogemus ja kokkupuude imetavate emadega, emotsionaalne entusiasm, valu, väsimus, stress ja ärevus.

Lääneriikides on imetamise kestuse kõige olulisem ennustaja emade haridustase, kus vähem haritud ja madalama sissetulekuga leibkondadest pärit emad toidavad oma lapsi rinnaga väiksema tõenäosusega kui töötavad, kõrgema sissetulekuga leibkondadest pärit haritumad emad.

Arenenud riikides mõjutab imetamise kestust, tööjõu hulka kuulumine ja tööle naasmine. Mistõttu on Eestis lapse õigus emapiimale seadusega kaitstud. Seevastu riikides, kus pikaajalist imetamist, voodijagamist ja öist imetamist peetakse normaalseks ning seda julgustavad laialdaselt nii vanemad, sugulased kui ka laiem ühiskond, ei mõjuta tööle naasmine imetamist üldse. Sellest tulenevalt soovitatakse maades, kus pikaajaline imetamine ei ole norm, kaaluda avalikkuse arusaamade muutumise võimalikku mõju imetamisele.

Pikaajalist imetamist edendab see, kui emad tunnevad ennast mugavalt avalikus kohas imetades, nad tunnetavad tuge oma partneri, perekonna, sõprade ja ühiskonna poolt. Meie saame ühiskonnana imetamise toetamiseks veel palju ära teha.

On mitmeid sekkumisi, millel on imetamisele positiivne mõju, nagu sünnituseelne ja -järgne tervishoiutöötajate tugi rakendades eduka rinnaga toitmise kümmet sammu igas sünnitusabi osutavas asutuses, UNICEFi beebisõbraliku algatuse rakendamine ja eakaaslaste tugi. Saame luua ruume, mis võimaldavad imetada avalikes kohtades ja täiustada imetamise reklaammaterjale nii, et neis oleks kujutatud erinevas vanuses lapsi imetavaid naisi sotsiaalsetes olukordades. Vähem oluline ei ole ka partneri toetus ja toetamine, mis tõttu on oluline emade kõrval harida ka isasid. Partneri hoiakud ja varasem kogemus ning teadlikkus imetamisest on ema toetamisel ülioluline. Imetamise edendamine on tõhusam, kui rakendada erinevate sekkumiste kombinatsiooni.

Kui pikalt on piisavalt ja kui palju on liiga palju?

Laialt on levinud WHO soovitus imetada esimesed kuus kuud ja jätkata imetamist ka lapse teisel eluaastal, pakkudes samal ajal ka täiendavaid toite. On oluline rõhutada, et WHO mingit piirangut ei pane ja täpselt ei defineeri, millal tuleb imetamine lõpetada.

Rinnapiima kogus ja koostis muutub imetamise ajal, et rahuldada lapse vajadusi. Kui jätta välja turvatunne ja lohutus, mida imetamine lapsele kindlasti pakub, siis rinnapiim võiks moodustada lapse teisel eluaastal ½ kaloraažist ja kolmandal eluaastal 1/3. Selline jaotumine tekib loomulikult, kui imetada nõudmisel ja tagada täisväärtuslik tavatoit.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et piisavalt on nii pikalt ja palju kui õnnestub ning sobib. Imetamine on kahe inimese, ema ja lapse, koostöö. Mõlemad teevad oma parima ja nii ongi kõige parem. Seda kui palju on liiga palju ja millal peaks imetamise lõpetama, ei saa mitte keegi ette dikteerida.

Kasutatud kirjandus

  1. Breastfeeding duration, social and occupational characteristics of mothers in the French “EDEN mother-child” cohort. Bonet, M., Marchand, L., Kaminski, M., Fohran, A., Betoko, A., Charles, M. A., Blondel, B. 4, s.l. : Maternal and Child Health Journal, 2013. a., Kd. 17. https://doi.org/10.1007/s10995-012-1053-4.
  2. Women’s preferences for alternative financial incentive schemes for breastfeeding: A discrete choice experiment. Becker, F., Anokye, N., De Bekker-Grob, E. W., Higgins, A., Relton, C., Strong, M., Fox-Rushby, J. 4, s.l. : PLoS ONE, 2018. a., Kd. 13.
  3. Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO). Global Strategy for Infant and Young Child. Geneva: World Health Organization. [Võrgumaterjal] 2003. a. http://www.who.int/nutrition/publications/gs_infant_feeding_text_eng.pdf.
  4. Prolonged breastfeeding for 24 months or more and mental health at 6 years of age: evidence from the 2004 Pelotas Birth Cohort Study, Brazil. Delgado, C. A., Munhoz, T. N., Santos, I. S., Barros, F. C., & Matijasevich, A. s.l. : Child and Adolescent Mental Health. , 2017. a. https://doi.org/10.1111/camh.12224.
  5. Effect of the Affordable Care Act on Breastfeeding Outcomes. Gurley-Calvez, T., Bullinger, L., Kapinos, K. A. 2, s.l. : American Journal of Public Health, 2018. a., Kd. 108. https://doi.org/10.2105/AJPH.2017.304108.
  6. A study to prolong breastfeeding duration: Design and rationale of the Parent Infant Feeding Initiative (PIFI) randomised controlled trial. Maycock, B. R., Scott, J. A., Hauck, Y. L., Burns, S. K., Robinson, S., Giglia, R., … Binns, C. W. 1, s.l. : BMC Pregnancy and Childbirth, 2015. a., Kd. 15. https://doi.org/10.1186/s12884-015-0601-5.
  7. Positive Effect of Breastfeeding on Child Development, Anxiety, and Postpartum Depression. Mikšić, Š., Uglešić, B., Jakab, J., Holik, D., Milostić Srb, A., Degmečić, D. 8, s.l. : Int J Environ Res Public Health, 2020. a., Kd. 17. doi: 10.3390/ijerph17082725.
  8. Evolutionary biological perspectives on current social issues of breastfeeding and weaning. Tsutaya, T., Mizushima, N. S76, s.l. : YEARBOOK OF BIOLOGICAL ANTHROPOLOGY ARTICLE, 2023. a., Kd. 181. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/ajpa.24710.
  9. Why aren’t you stopping now?!’ Exploring accounts of white women breastfeeding beyond six months in the East of England. Newman, K. L., & Williamson, I. R. May, s.l. : Appetite, 2018. a., Kd. 129. https://doi.org/10.1016/j.appet.2018.06.018.
  10. Effect of different patterns of breastfeeding on dental caries of children at 3-5 years of age. Baweja, M., Kalra, N., Tyagi, R., Faridi, MMA., Khatri, A. 1, s.l. : J Dent Specialities, 2017. a., Kd. 5. DOI: 10.18231/2393-9834.2017.0005.
  11. Prolonged breastfeeding is associated with greater bone size and bone strength. Rozas-Moreno, P., Reyes-García, R., Luque-Fernandez, I., García-Martin, A., Lopez-Gallardo, G., Muñoz-Torres, M. 2011. a., Kd. 48. 10.1016/j.bone.2011.03.699.
  12. Positive Effect of Breastfeeding on Child Development, Anxiety, and Postpartum Depression. Štefica Mikšić, Boran Uglešić, Jelena Jakab, Dubravka Holik, Andrea Milostić Srb, Dunja Degmečić. 8, s.l. : Int J Environ Res Public Health, 2020. a., Kd. 17. doi: 10.3390/ijerph17082725.
  13. “That’s Not a Beer Bong, It’s a Breast Pump!” Representations of Breastfeeding in Prime-Time Fictional Television. Foss, K. A. 4, s.l. : Health Communication, 2013. a., Kd. 28. https://doi.org/10.1080/10410236.2012.685692.
  14. Why we don’t breastfeed our children and what we should do about it. Stewart-Knox, B. J. 1, s.l. : Nutrition Bulletin, 2013. a., Kd. 38. https://doi.org/10.1111/nbu.12008.
  15. Who Supports Breastfeeding Mothers? : An Investigation of Kin Investment in the United States. Cisco, J. 2, s.l. : Human Nature, 2017. a., Kd. 28. https://doi.org/10.1007/s12110-017-9286-y.
  16. Does body image influence the relationship between body weight and breastfeeding maintenance in new mothers? . Swanson, V., Keely, A., & Denison, F. C. 3, s.l. : British Journal of Health Psychology, 2017. a., Kd. 22.
  17. Maternal Nonstandard Work Schedules and Breastfeeding Behaviors. Zilanawala, A. 6, s.l. : Maternal and Child Health Journal, 2017. a., Kd. 21. https://doi.org/10.1007/s10995-016-2233-4.
  18. Women’s body image and breastfeeding. Broers, B., Wawrzyniak, J., & Kubiec, W. 2017. a., Higher School’S Pulse, lk 31-34.
  19. Riigikogu. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 10 (5-6). [Võrgumaterjal] 01. 07 2023. a. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023087?leiaKehtiv.
  20. Practices, advice and support regarding. van den Berg, M., & Ball, H. L. 3, s.l. : Journal of Reproductive and Infant Psychology, 2008. a., Kd. 26. https://doi.org/10.1080/02646830701691376.
  21. A comparison of maternal attitudes to breastfeeding in public and the association with breastfeeding duration in four European countries: Results of a cohort study. . Scott, J. A., Kwok, Y. Y., Synnott, K., Bogue, J., Amarri, S., Norin, E., … Edwards, C. 1, s.l. : Birth, 2015. a., Kd. 42. https://doi.org/10.1111/birt.12138.
  22. Increasing support for breastfeeding: What can Children’s Centres do? . Condon, L., Ingram, J. 6, s.l. : Health and Social Care in the Community, 2011. a., Kd. 19. https://doi.org/10.1111/j.1365-2524.2011.01003.x.
  23. Breastfeeding attitudes of Finnish parents during pregnancy. Laanterä, S., Pölkki, T., Ekström, A., Pietilä, A. 1, s.l. : BMC Pregnancy and Childbirth, 2010. a., Kd. 10. https://doi.org/10.1186/1471-2393-10-79.
  24. Neutralizing the Maternal Breast: Accounts of Public Breastfeeding by African American Mothers. Owens, N., Carter, S. K., Nordham, C. J., Ford, J. A. 2, s.l. : Journal of Family Issues, 2018. a., Kd. 39. https://doi.org/10.1177/0192513X16650229.