Sõltumata riigist on lastel oma füsioloogiliste iseärasuste tõttu oht vigastada saada suurem kui täiskasvanutel. Eestis hukkub vigastuste (uppumise, kukkumise, hingamisteede sulguse, põletuse, mürgistuse, liiklusõnnetuse jms) tõttu umbes 70 last aastas. Viimaste aastate statistika näitab, et Eesti lastel on oht surra vigastuse tõttu umbes 5 korda suurem kui Rootsi ja 3 korda suurem kui Soome lastel.

Seejuures satuvad vigastuse ohvriteks sagedamini just terved ja aktiivsed lapsed.Sageli esineb ka vigastusi, mis ei lõppe surmaga. Vigastuste tõttu vajab Eestis arstiabi umbes 30 000 last aastas ja paljud on sunnitud elu lõpuni elama lapsepõlves saadud vigastuse jääknähu või puudega. Niigi vähese laste arvuga Eestis ei tohiks õnnetuse või vägivalla ohvriks olla ükski laps. Sellepärast tuleb õppida tundma last varitsevaid ohte ning püüda teha kõik võimalik, et lapsi kaitsta õnnetuste ja vägivalla tagajärjel tekkivate vigastuste eest.Käesolevas teatmikus käsitletakse vigastusohte 4-7-aastastel lastel. Pearõhk on suunatud võimalike ohtude tutvustamisele ja nende kõrvaldamise võimalustele kodus ja koduümbruses. Just need on kohad, kus lapsed saavad sagedamini vigastada.

Alustuseks aga teeme ülevaate sellest, miks laps on vigastustest enam ohustatud kui täiskasvanu.